Mai lõpp

Ega ei ole vaja kirja panna, et mai lõpp on see kõige kiirem aeg. Nagu Thela elutargalt märgib - naat ei jookse kuhugi ja natuke peab ka ringi vaatama. Toomingad lõpetasid juba nädal tagasi, õite ilu oli vaevu kolmeks päevaks. Sireleid tõin hunniku tuppa vaasi, et needki märkamata ära ei õitseks.
Aga praegused õitsejad:

Pune, sort teadmata. Ega ta küll ei õitse, aga see ei ole ka oluline.

Koldnõgese kultivar Herman`s Bride.

Floks Crackerjack.

Ühelgi mu hostal pole nime.

Mõõl, taas nimetu. Palju neid mõõlu üldse nimega on?

Lamav mailane alustab õitsemist.

Üks mu kahest tulbisordist - Angelique.

Ülane, ei mingeid peenemaid määramisi...

Kullerkupp, saadud ühelt ära kolinud vanaproualt. Ma arvan, et täitsa tavaline.

Bergeenia, saadud koos majaga. Ka tavaline.

Kakar,veel tavalisem.

Ahtalehine pojeng, mis peale kaheksat aastat vaeva ja valu on lõpuks vist sobivale kohale saanud.

Roosa priimula, lihtsalt, et ma ei unustaks, et kuskil peenras on ka selline olemas.

la